fbpx
toitumine

Miks ma toitun peamiselt low-carb-high-fat?

Heiiii! Ma olen tagasi! See on minu uue lehekülje esimene postitus ja sedapuhku ikka toitumisest! Arvestades maailmas toimuvat tahtsin natukene rääkida sellest, kuidas mina toitun ja miks just nii. Ehk toob see natukene ideid ka sinu toitumisstiilile. Sest kõige kurvem asi, mis juhtuda saab praegusel ajal, on see, et me oma tervise ja kaalu käest ära laseme.

Aega on tekkinud juurde ja olgugi, et võib-olla osa inimesi peab oma rahakotti natukene koomale tõmbama, usun, et praegusest postitusest on kasu igaühele, kes on huvitatud tervislikust ja kaalunumbrisõbralikust toitumisest. Minu ja paljude mu tuttavate ning klientide peal sarnane mõtteviis toitumisest on igatahes toiminud!

Mul läks umbes 3-4 aastat, et jõuda selle toitumisstiilini, kuidas praegu söön ja tunnen, et just minu kehale kõige paremini toimib. Olen niimoodi toitunud umbes aastakese. On väga oluline õppida märkama, kuidas meie keha reageerib erinevatele toitudele: kas tekib uni, väsimus, gaasid, puhitused, kõhuvalud, kõhulahtisus või -kinnisus jms toitumisega seotud probleemid. Sest mitte miski neist ei ole normaalne pikaajalise nähtusena, olgugi, et see on paljude seas nii tavaline.

Ma õppisin seostama oma keha märguandeid toiduga, et aru saada, millised toidud mulle sobivad, millises vahekorras ning kuidas juurde saada vitamiine-mineraalaineid, mis on tervise jaoks nii-nii olulised. Tervis on üks väga suur ja lai teema, kuid peaks kõige olulisem olema iga inimese jaoks. Olgugi et paljud inimesed tunnevad näiteks sotsiaalset survet olla teatud kaalunumbris, ei suuda nad ikkagi seda hoida.

Tervise peale seejuures paljud inimesed ei mõtlegi enne, kui mõni terviseprobleem pead tõstab. Aga selleks, et terviseprobleem pead tõstaks, on ta võib-olla juba aastaid end meie keha sees kudunud ning selle tagasipööramine võib sama kaua aega võtta. Seega:

Minu kogemuses on tervis number üks ja tervislik kaalunumber on seejuures lihtsalt boonus – see on kõrvalprodukt. See ei ole eesmärk omaette!

Seega, mida ma söön?

Ma nimetan enda toitumisstiili mugandatud LCHF toitumiseks. LCHF tähendab Low Carb High Fat ehk vähene süsivesikute ja kõrge rasvade sisaldus. Valkude sisaldus peaks igas toitumisstiilis jääma suhteliselt samaks, sest keha vajab valke suht samas koguses kehas toodetavate organismise tootmiseks, taastamiseks, rakkude üles ehitamiseks jne. Energiat saab keha aga nii süsivesikutest kui rasvadest. Ja ka rasvu kasutab keha enda üles ehitamiseks. See on põhjalikum jutt aga mõneks järgmiseks postituseks.

Suurem osa minu päevastetest kaloritest tuleb rasvast, kuid visuaalses mõttes söön ma kõige rohkem köögivilju ja salateid. Kunagi ma lugesin oma söödavaid kaloreid, et täpsemalt mõista, kui palju ma söön ja kulutan, et aru saada, kuidas siis see energiakulutus täpsemalt käib. Nüüd oskan süüa silmade ja tunde järgi ja ei pea oma toitu enam kaaluma. Aga soovitan seda kaalumise-mõõtmise värki kõigil teha, kes ei ole varem püüdnud mõista seda, kui palju kaloreid ta päevas sööb ja kulutab. See on oluline oskus ja teadmine kogu eluks!

Kõige suurema osa minu menüüst hõlmavad pähklid, pähklijahud, seemned, avokaado, pähklivõi, muna, oliiviõli, kookosrasv, taimsed piimad ja koored, juust, kõikvõimalikud salatilehed ja kapsalised, kurk, paprika, marjad. Vahel harva ka kala ja liha (mis üldjuhul sisaldab ka rasva), kuid seda pigem siis, kui külas käin. Liha ma koju tavaliselt ei osta, sest seda ei ole väga kerge seedida ja ei mõju (minu kogemuses) ka vaimsele tervisele kõige soodsamalt.

Rasv on väga hea energiaallikas kehale ning hoiab kõhu kaua täis. See on hea ka ajutööle, lisaks toodetakse rasvadest näiteks hormoone ja rasv on üleüldse oluline osa keha koostises (rasvapolstrit ma siin silmas ei pea! 😀 ). Minu kogemuses põhjustab liigne süsivesikute söömine paljudel inimestel unisust, väsimust, ülesöömist, kaaluprobleeme, keskendumisraskusi, seedeprobleeme jne. Mina olen üks neist inimestest, seega pidingi leidma uusi lahendusi.

Ja mu keha armastab seda! Mu keha on puhkenud õitsele! Pikaajalise sedalaadi toitumisega kaovad ära ka veidrad isud, mis on tihtipeale tekitatud hormoonide ebatasakaalust. Kunagi näiteks ei suutnud ma poest ära minna ilma midagi magusat ostmata, nüüd silm ka enam ei pilgu. Lihtsalt ei isuta need suhkrupommid ja ülemaitsestatud saepurulaadsed tooted (noh, vahvlid ja küpsised :D).

Sellise toitumisega on lihtsalt väga oluline kätte saada vitamiinid, mineraalained keha funktsioonide toetamiseks ning kiudaineid, mis on olulised korralikuks soolestiku tööks. Seega väga oluline on, et visuaalses mõttes oleks salatid ning juurvili kõige suuremas osakaalus.

Magusamaid juurvilju söön ma pigem harvem. Ning smuutid satuvad ka vahel menüüsse, kui tunnen, et tahaks rohkem vitamiine-mineraalaineid ladustada. Puuviljadele ja marjadele panen kõige rohkem rõhku suvel, siis, kui need looduse poolt meile antud on.

Ja mida ma siis tavalielt ei söö? Riisi, makaroni, pastat, pitsat, leiba, saia, saiakesi, kooki, ube, läätsi, kartuleid, küpsiseid, šokolaadi, komme. Vahel harva söön ma tatart, riisinuudleid, munanuudleid ja bataati.

Ma joon igapäevaselt aluselist vett ning tarvitan multivitamiini toidulisandit ning Omega 3 õli ja seedeensüüme iga suurema toidukorra kõrvale. Mõni hommik joon sooda ja õunaäädikaga vett, mis toetab seedeprotsessi, jääkainetest puhastumist, aitab mineraalainetel paremini imenduda, tugevdab immuunsüsteemi, aitab veresuhkrut korrigeerida jne. Ma joon seda paar tundi enne söömist, siis aitab see tühja kõhu peal paremini igasuguse üleliigsega tegeleda (sh ka ülekaal).

Kohvi igapäevaselt ei tarbi enam, kuid kui joon, siis teen ise “ketokohvi” ehk blenderdan kookosrasva ja pähklivõiga mõnusaks kreemjaks kohvijoogiks. Suhkrut ega piima sisse ei pane. Vahel on see justkui hommikusöögi eest, sest hoiab kõhtu nii kaua täis. Niimoodi saan ka hommikul insuliinitaset veel madalal hoida (insuliini kõigutavad kõige rohkem süsivesikud ja natukene valgud ka). Kohvi asemel kasutan sigurijuure jooki Inka.

Ja ega minagi pole ideaalne! Kui ema teeb hapupiimaga pannkooke, siis ma ikka naudin neid, kuid panen peale tavaliselt marju ja kookosrasvu. Ja vahel on mu nõrkuseks rummipallid. Need on põhimõtteliselt minu ainuke patutoit, aga tead, ma nii naudin neid ja kui sa toitud suures osas tervislikult, on nö tervist mitte toetavate toitudega palju lihtsam hakkama saada. St need ei ole tervisele nii koormavad. Ja pealegi – miks ma peaksin neid üldse patutoitudeks nimetama? 😉 Kui tahan – siis naudin!

Oluline on aru saada, et me sööme selleks, et keha oleks terve, mitte selleks, et emotsioone toita või lihtsalt hea maitse pärast. Tervist toetav toit saab nii maitsev olla! Ja ka vähe aeganõudev! Lihtsalt alguses võib see teekond olla natukene pikem kui poest valmistoidu ostmine. Kuid lõpuks on see eesmärk seda väärt.

Küsimuste korral kirjuta mulle! 🙂

#sillerdav

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *